Kiri EKRE sõpradele

Avaldatud algselt Facebooki grupis "EKRE Sõprade Klubi".

Head EKRE sõbrad!

Alustasin kolm aastat tagasi Eesti ühiskonnas ühe mure lahendamisega: nimelt ravikanep ei olnud Eestis patsientidele kättesaadav. Ravikanepit saavad patsiendid kätte Soomes, Saksamaal, mõnedes USA osariikides, Iisraelis ja paljudes teistes riikides. Eestis on ravikanep paberi peal justkui lubatud, aga protsess takerdub bürokraatiasse, sest kunagi ammu vabariigi alguspäevil otsustasid reeglite tegijad Onu Sämi õpetamisel, et isegi fentanüül on ohtlikum kui kanep ja panid kanepi kõrgemasse ohukategooriasse. Fentanüüli saab arsti retseptiga, aga ravikanepit peab taotlema läbi komisjonide ja ametkondade.

Kolm aastat tagasi oli see hetk, mil ma kanepitemaatikas lahkusin peavoolumeedia kujundatud maailmavaatest ja hakkasin oma peaga uurima ja mõtlema, võttes aluseks teadusliku meetodi.

Avastasin läbi pika teadustööde uurimise, läbi varjatud reaalsuse vaatlemise ja lugematu arvu inimestega vestlemise, et probleemid on tõsised. Üldjoontes võib Eesti praeguse kanepipoliitika probleemid jagada kaheks.

Esiteks, ravi vajavad patsiendid ei saa ravikanepi põhiseid ravimeid kätte, kuigi teaduslikud uuringud ja uusim Lääne meditsiin annavad ohtralt alust uskuda, et kanepitaimest valmistatud preparaadid võiksid neid aidata. Nii mõnigi patsient on ammendanud kõik kättesaadavad ravivõimalused, ostnud kanepit tänavaturult ning avastanud, et see tõesti leevendab nende tervisehäda.

Kohtusin hiljuti inimesega, kes töötas kümme aastat politseis ja on tõeline oma koduvalla elu arendaja. Tegu mehega, kes põeb rasket, kroonilist haigust ja kelle ainuke veel proovimata legaalne raviviis oleks maksnud 5000 eurot kuus. Ta kasvatas endale keelatud kanepit eesmärgiga teha sellest ravikanepiõli, et seda kasutada peamiselt välispidiselt oma haiguskollete määrimiseks. Ütles, et proovis ühe korra oma taime ka suitsetada, aga “See tegi ainult uniseks - ma ei saa niimoodi tööd teha! Mulle ei meeldi!” Mehe taimi tulid ära viima tema endised kolleegid politseist. Olid väga mõistvad ja tõdesid, et ei saa midagi teha, seadus on selline, järelikult tuleb seadust jõustada. Nii mõnigi endine kolleeg olla talle tunnistanud, et tõesti võiks ravikanep olla kergemini kättesaadav, aga seniks ei ole neil midagi muud teha kui 8-aastase poja meeleheitel isa vangi panna.

Tema ja paljud teised Eesti inimesed ei tohiks olla sunnitud hakkama kriminaalkurjategijateks selleks, et saada ravi, mis võib neid aidata. Et saada ravi, mis on kättesaadav paljudes väga hea mainega riikides.

Teiseks, Eestis on uimastiprobleem. Meil on Euroopa kõrgeim narkosuremus. Meie rahvas põgeneb uimastite juurde, sest elu Eestis ei ole kiita. Eesti populaarseim narkootikum on loomulikult etanool, selle järel nikotiin. Kolmandal kohal kanep. Kui me vaatame Eesti narkopoliitikat tervikuna, arvates sinna alla ka legaalsed narkootikumid, siis puhtalt tulemuste pealt vaadates on tegu Euroopa kõige halvema narkopoliitikaga. Narkopoliitikat on Eestis kureerinud pikalt IRL ja nende nulltolerantsi põhine lähenemine on sisuliselt olnud pea liiva alla peitmine ja reaalsuse eitamine.

Teadus ütleb meile, et kui vaadata kahju inimesele vaimselt, füüsiliselt ja ka kahju tema lähedastele, siis kanep on ohutum valik kui etanool. Nii mõnigi endine alkohoolik mu tutvusringkonnas on läinud üle kanepi peale ja saanud seejärel oma elu taas korda. Ma ei väida, et see kõigi alkohoolikute puhul kehtib, aga osadel inimestel on justkui vajadus igapäevaselt oma taju pehmemaks muuta ja kanep on nii mõnelegi leebem viis selle tegemiseks.

Kanepi populaarsus tähendab, et see on levinuim musta turu narkootikum. Väga paljud inimesed suhtlevad diileritega ainuüksi selleks, et saada kanepit kas oma haiguse leevendamiseks või siis niisama lõõgastuseks.

Diileri äriloogika seisukohast on aga kangemate narkootikumide müümine märksa tulusam tegevus kui kanepi müümine. Kanep võtab palju ruumi, haiseb, on kergesti avastatav ja vahendustasu ei ole kiita. Valge pulber võtab vähe ruumi, ei haise, on raskesti avastatav ja vahendustasu märksa parem. Nii mõnigi diiler pakub oma kanepit ostvale kliendile kümmet muud ainet - nii mõnegi aine puhul ei tea isegi diiler millega täpselt tegu on. Öeldakse, et “komm” või “jupp” või “mark” - mis on toimeaineks ja palju seda on, selles ei saa ostja mitte kuidagi veenduda.

Olen kohanud liiga palju noori inimesi, kes alustasid kanepist ja on praeguseks läbi proovinud terve musta turu mendelejevi tabeli - suuresti sellepärast, et diilerile on niimoodi kasumlikum, diiler on neid veennud uusi ja eksperimentaalseid tooteid proovima. Otseloomulikult ei mõju säärane eksperimenteerimine tervisele hästi.

Ei soovi olla see inimene, kes ainult internetis vingub. Mõtlesin välja ka lahendused probleemidele. Ravikanepi puhul on lihtne - tuleb lubada kohalikel ravimifirmadel ravikanepi tootmist, tuleb lubada toodangu eksporti Euroopa apteekidele, kus seda hädasti on juurde tarvis, ja tuleb lubada ravikanepit arstil välja kirjutada vähemalt sama kergesti kui Eesti kõige surmavaimat narkootikumi fentanüüli.

Kanepi lõõgastuseks tarvitamise teemal… Ma arvan, et osad inimesed võiksid Eestis kanepit tarvitada legaalselt, aga me peame väga targalt ära piirama KES võib Eestis kanepit tarvitada.

Olen valmis kirjutanud väga konkreetse kanepituru reguleerimise mudeli. Kanepitarvitamine oleks lubatud ainult kinnistes kanepikohvikutes. Sisenemiseks peab inimene olema 21-aastane ning tal peab olema kehtiv tervisetõend oma perearstilt - see tõestab, et inimesel puuduvad need paar kriitilist eelsoodumust, mille puhul kanepitarvitamine oleks väga halb mõte. Kõik tarvitajad oleks riiklikus registris ja kõik ostud registreeritakse. Kogu projekti maksaksid kinni tarvitajad ise aktsiisi näol ja jääks veel üle kena kasum riigikassasse, mida võiks kasutada võitlemaks efektiivselt kangete narkootikumide vastu.

Ma olen veendunud, et sääraselt kanepiturgu reguleerides on võimalik oluliselt vähendada Eestis musta turu suurust. Kuna mustal turul pakkumine väheneb, siis on edaspidi raskem kanepit kätte saada inimestel, kelle tervisele see hästi ei mõju ning samuti väheneks oluliselt kanepitarvitamine noorte hulgas.

Eestis on üks uus seaduslik-demokraatlik võimalus. Selleks on rahvaalgatus. Paned oma idee kirja, kogud tuhat allkirja ja siis saad minna oma ideed esitlema riigikogu komisjonile. Nemad otsustavad mida edasi teha.

Koostasin rahvaalgatuse, et anda hääl Eesti ravikanepit vajavatele patsientidele ning inimestele, kes arvavad, et kanepiturgu on mõistlikum reguleerida vastavalt Eesti tänasele reaalsusele, mitte nii nagu Onu Säm kunagi meile ette kirjutas ja ise ammu enam mitmes osariigis oma diktaati ei järgi.

Tahan teie kõigi toetust minu rahvaalgatusele. Kui saan tuhat digiallkirja kokku, võtan kaasa Eesti parimad kanepiteaduse eksperdid, mitmed ravikanepit vajavad patsiendid ja saan võimaluse paari tunni jooksul väljendada selle väikese Eesti kogukonna muresid rahvasaadikutele.

Palun tule tutvu minu rahvaalgatusega ja kui see sulle meeldib, siis palun anna oma digiallkiri ja aita algatust levitada: www.elver.ee

Levitamine on selle petitsiooni puhul eriti tähtis, sest peavoolumeedia sõltub otseselt alkoholireklaami tuludest ja alkoholi tarvitamine kindlasti väheneks Eesti ühiskonnas minu plaani teostamise tagajärjel. Kui teil on sõbralikke ajakirjanikke kusagil, siis palun veenge neid minu algatust kajastama. Muidu on raske saada tuhat häält kokku ja see väike kogukond Eestis jääb ilma oma häälest - jääb ilma võimalusest esitleda oma muresid ja oma lahendusi rahvasaadikutele.

Aitäh, et läbi lugesid! :)

Lugupidamisega,
Elver Loho

Elver Loho